... on ühed ütlemata toredad asjad, sest pärast on nii vahva nende üle naerda :)
Nagu näiteks täna, mil leidis aset kauaoodatud kohtumine noorkirjanikega.
Kui päris aus olla, siis mina enne veidi pabistasin ka. Kõige rohkem kartsin Mikk Pärnitsat, sest Värske Rõhu tutvustus tema kohta - punkar, anarhist, sigavärdjas jne - pani mind automaatselt arvama, et nüüd tema tuleb ja lõhub meil seinad maha ja keerab toa pahupidi. Või vähemalt lööb jalad lauale ja nõuab õlut ja ropendab mis kole. Aga võta näpust - nii armas poiss!
Rita Martinsoni fotod Birk Rohelennust jätsid varem miskipärast mulje, et oioioi, kui ülbe. Absoluutselt mitte! Niivõrd tore jutukas ja soe inimene hoopis!
Ketlin Priilinna ma ei kartnud. Tema tundus juba piltide järgi sümpaatne ja nii ka oli.
Ja kui ilusti nad kõik ennast väljendasid! Minu, kes ma näen alati kurja vaeva, et oma mõtted sõnadesse saada, võlusid nad igatahes jäägitult ära.
Kirjanike tuur on ka üks ütlemata tore asi. Peame pöidlaid, et see jätkuks!
Inge
Alice Walker “The Color Purple”
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar