Albert Uustulnd 100

HEA LAUL LAULAB ENNAST ISE 

6. novembril on tuntud proosa- ja näitekirjaniku ning populaarsete merelaulude looja Albert Uustulndi 100. sünniaastapäev.

1. novembril, laupäeval, tähistasime seda Tornimäe rahvamajas.

Marlin tutvustas kirjaniku eluteed, vaatasime lõigukest Alberti Uustulndi 1997. aasta portreesaatest „Armastan päikest ja tuuli”,kus ta rääkis värvikalt oma kooliteest, Siberi aastatest, ülikooli pääsemisest ja sealt lahkumisest.

Sirje luges „Tuulte tallermaa” proloogi, Andra „Albert Uustulnd:80. sünniaastapäevaks” välja antud biograafiast tema merearmastusest.

Tornimäe raamatukogu juhataja Rita Lauge esitas kirjanduses varem ilmumata poeemi „Rannamees” (ilmunud „Albert Uustulnd:80. sünniaastapäevaks”).

Pea meeles, poiss, tahad või ei taha,

meid lapsi õpetas nii taat.

Mere palge ees müts võta maha

nagu isa ees kummarda.

Kuna Albert Uustulnd on ka paljude tuntud laulusõnade ja -viiside autor, siis esinesid tema lauludega Orissaare Kannelnaised („Merede süles” ja „Metsarajal”) ja Inga Ranna saatel meesansambel Laimjala Lipsud („Madrus sinijakk” ja „Tormide poeg”).

Peo lõpetuseks kõlasid ühiselt laulduna mitmeid Uustulndi laulud, mida akordionil saatis Mihkel Mereäär.

Seejärel oli sünnipäevale kohaselt kaetud pidulaud – kõik paluti kohvile ja koogile. 

 

 Marlini avasõnad.

 

Kannelnaised mänguhoos.

 

 Laimjala Lipsud.

 

Rita lugemas poeemi "Rannamees".

 

 

 

 

Mihkel Mereäär akordionil saatmas rahva ühislaulusid. 

Algas eesti raamatu aasta

 30. jaanuar on eesti kirjanduse päev ja sellega algas eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest.

Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelsest toomkapiitli protokolliraamatust, mida võib sissekannete laadi poolest ka päevaraamatuks pidada, on leitud teated senitundmatute liivimaa-, läti- ja eestikeelsete luterlike missaraamatute kohta 1525. aastast.

Vaadid raamatutega pandi aresti alla ja trükis kuulutati kahjulikuks ning põletati turuplatsil avalikult ära, et "nad ei nakataks ristiusus veel harimata rahvast".

Nii ei ole meil 500 aasta tagust emakeelt võimalik lugeda.

Säilinud on aga kümme aastat noorema Wanradt-Koelli katekismuse lehekatked, mida oli kasutatud uuema raamatu kaante täidiseks.

Wanradt-Koelli katekismus 1535

Raamatuaasta avapäeval oli meil külas kirjastaja ja kirjanik Epp Petrone, kes rääkis raamatu hoidmisest ja kooskasutamisest, sai kuulda tema kirjastatud ja kirjutatud raamatute ja sarjade sünnist ning arengust, samuti sellest, mis on hetkel töös.

Epp ostab tagasi kasutatud heas korras "Minu..." sarja raamatuid, et need lasta uuele ringile. Meie rahvas loeb oma raamatuid ikka ise, tagasi müüma ei rutatud.

Epp Petrone jutuhoos

Vaata ka

Kirjandusarhiiv: kuidas eestlased omakeelse katekismuse said? | Kirjandus | ERR

Parim algus eesti raamatu aastale

Kui postkasti potsatab kiri uskumatult hea pakkumisega, siis poeb väike kahtluseuss põue, kas see ikka tõsi on.

Nii mõtlesime kui saime sellise kirja:

"Sooviksin teha teie raamatukogule annetuse. Raamatukogude infosüsteemi andmetel on minu (Meelis Kraft) raamatutest teie raamatukogul olemas Veealused, Kokkuvarisemine ja Korstnapühkija Ove ja Tartu uputus.

Saadaksin teile puuduvad."

Täpsema järele pärimise peale selgus, et tõsilugu, autor soovib meile oma raamatud kinkida. Siin nad nüüd siis on:

" Tiuhkamäe: paranormaalne noorteromaan" esimene ja teine osa.

Täname südamest Meelis Krafti raamatute eest ja ootame teid nii neid kui teisi tema raamatuid laenutama ja lugema.