Algas eesti raamatu aasta

 30. jaanuar on eesti kirjanduse päev ja sellega algas eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest.

Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelsest toomkapiitli protokolliraamatust, mida võib sissekannete laadi poolest ka päevaraamatuks pidada, on leitud teated senitundmatute liivimaa-, läti- ja eestikeelsete luterlike missaraamatute kohta 1525. aastast.

Vaadid raamatutega pandi aresti alla ja trükis kuulutati kahjulikuks ning põletati turuplatsil avalikult ära, et "nad ei nakataks ristiusus veel harimata rahvast".

Nii ei ole meil 500 aasta tagust emakeelt võimalik lugeda.

Säilinud on aga kümme aastat noorema Wanradt-Koelli katekismuse lehekatked, mida oli kasutatud uuema raamatu kaante täidiseks.

Wanradt-Koelli katekismus 1535

Raamatuaasta avapäeval oli meil külas kirjastaja ja kirjanik Epp Petrone, kes rääkis raamatu hoidmisest ja kooskasutamisest, sai kuulda tema kirjastatud ja kirjutatud raamatute ja sarjade sünnist ning arengust, samuti sellest, mis on hetkel töös.

Epp ostab tagasi kasutatud heas korras "Minu..." sarja raamatuid, et need lasta uuele ringile. Meie rahvas loeb oma raamatuid ikka ise, tagasi müüma ei rutatud.

Epp Petrone jutuhoos

Vaata ka

Kirjandusarhiiv: kuidas eestlased omakeelse katekismuse said? | Kirjandus | ERR