Kevadised rõõmud

Kevadine lillede ümber istutamine sai tehtud. Lugemissaalis on taimedel eriti meelepärane kasvada.

Juhataja Eha kaob sõnajalapõõsasse päris ära.

 

Kevadine õiteilu!

Ausõna, me teeme erialast tööd ka, aga täna tahaks siiski jälle õisi näidata.

Eha bugenvillea-titust on saanud Tuia. Pole teist ollagi, aga õitseb.

Lugemistoas on havisaba taas õide puhkenud, veel rikkalikumalt kui eelmisel aastal.

Laenutusosakonnas võtavad hoogu järgmised okkalised.

Ja lastetoa jõulukaktus võttis nõuks ning hakkas lihavõttekaktuseks.

Ega küll küllale liiga tee - üks isetehtud õis ka. Pealegi, mis kevad see ilma tulpideta on.

Tegemisõpetus siin.

Inge

Talvist õiteilu

Sedakorda õitsevad vöötaaloe e. tiigerkaktus


ja õrn näsakaktus



Inge

Toomapäeva üllatus

Diifenbahhia alumised lehed olid kollakaks tõmbunud, see sundis pilku ülespoole suunama. Ülalt vaatas vastu ime!

Mõne päeva eest oli vaatepilt selline:

Täna juba niisugune:


Oleme nüüd jälle vaksa võrra targemad ja teame, et diifenbahhia oskab õitseda. Nagu ka havisaba. Huvitav, kes on järgmine üllataja? Sõnajalg?

Kena aasta lõppu ja ilusaid imesid uuel aastal!

Inge

Seda ja teist

Olen puhkuselt tagasi ja vaatan, et blogikene on nii omapäi jäänud, tarvis teist veidi tuulutada.
Mis siis vahepeal toimunud on?

Eelmises postituses väljahõigatud kohtumine Petronedega sai kenasti teoks. Kuna ma ise silkasin esimese tunni jooksul pidevalt lastetoa vahet, mille tulemusena minu muljed sellest üritusest on mõistagi lünklikud, siis viitan Elina Kalmi artiklile Saarte Hääles, see annab kindlasti parema ülevaate.

Augusti viimasel pühapäeval võtsid kirjandusklubilased ette rattaretke mööda koduvalla vaatamisväärsusi. Sellest saab lugeda siit.

Ja kuna siin pole ammu enam pilte olnud, siis lõpetuseks ülesvõte meie kaunitarist, kelle kohta alailma küsitakse, kas tehis või päris.

Õigupoolest on pildil ju kaks kaunitari, aga tõe huvides olgu mainitud, et lühem on seal vastu tahtmist (sellest ka varjumine suurema taha), tema sai pildile käsutatud võrdlusmomendiks.
Ahjaa, lill on ikka päris!

Nüüd sai vist kõik tähtsam kirja.

Inge

Näe, mis ilu...

...võib ühe okkalise tegelase seest välja pugeda!


Inge

Havisaba õitseb!

Mõni meist ei teadnudki, et tal säärane komme on.

Muide, lilled on meile pea sama kallid kui raamatud, nii et rubriik "Rohelised lemmikud" on siin täiesti õigustatud :)

Inge