Eesti algupärast ulmekirjandust on vara maha matta.
Triinu Meres „Lihtsad valikud”, Varrak, 2017, 272 lk.
Vaatasin "Kirjandusministeeriumit" ja tundsin, et tahan seda raamatut lugeda. Et, mis lugu sellega on, kaua kirjutatud ja mitmelt poolt tagasi lükatud käsikiri jne. Nüüd siis 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse teine koht?
Võin öelda, et täitsa pädev ulmekas. Inimühiskond ühel teisel ajal ja kusagil mujal ja teistmoodi.
Keskne tegelane on naisuurija, kes satub sekeldustesse, kuhu ta parema meelega ei satuks ja teeb asju, mida ta parema meelega ei teeks. On kuninglik klann, kes kogu muud rahvast haldab ja lõpuks leiab too uurija Gertrud Omara nendega ühise keele. On alamat klassi kuritegelik klann, kes räägib omalaadset slängi, mis osutus üllatavalt kergelt loetavaks ja mõistetavaks. Üldse ei häirinud, nagu algul kartsin.
On verd ja pauke ja kiirust ja hoolimist ja ...
Lugege ise, soovitan, kui just ulmefoobik ei ole.
Üks asi häiris:
Hurmav ja uurijaga lähedastesse suhetesse laskuv noor prints on kolmel korral nimetatud hundilikult nägusaks (!)
"Kallutas oma hundilikult nägusat pead" - siinkohal on minu fantaasia piir. "Tema poolkuiv keel joonistas naise nahale jahedalt hõõguva jälje" on selle kõrval täitsa "poisike".
Vaatasin "Kirjandusministeeriumit" ja tundsin, et tahan seda raamatut lugeda. Et, mis lugu sellega on, kaua kirjutatud ja mitmelt poolt tagasi lükatud käsikiri jne. Nüüd siis 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse teine koht?
Võin öelda, et täitsa pädev ulmekas. Inimühiskond ühel teisel ajal ja kusagil mujal ja teistmoodi.
Keskne tegelane on naisuurija, kes satub sekeldustesse, kuhu ta parema meelega ei satuks ja teeb asju, mida ta parema meelega ei teeks. On kuninglik klann, kes kogu muud rahvast haldab ja lõpuks leiab too uurija Gertrud Omara nendega ühise keele. On alamat klassi kuritegelik klann, kes räägib omalaadset slängi, mis osutus üllatavalt kergelt loetavaks ja mõistetavaks. Üldse ei häirinud, nagu algul kartsin.
On verd ja pauke ja kiirust ja hoolimist ja ...
Lugege ise, soovitan, kui just ulmefoobik ei ole.
Üks asi häiris:
Hurmav ja uurijaga lähedastesse suhetesse laskuv noor prints on kolmel korral nimetatud hundilikult nägusaks (!)
"Kallutas oma hundilikult nägusat pead" - siinkohal on minu fantaasia piir. "Tema poolkuiv keel joonistas naise nahale jahedalt hõõguva jälje" on selle kõrval täitsa "poisike".
Head lugemist!
Marlin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar