Oh seda hajameelsust!

Sain oma tegemistega ühele poole ja vaatasin, et kell on 17.05, seega aeg koju sättima asuda.
Sulgesin oma arvuti. Üks lugeja istus veel AIP-i arvuti taga. Et talle märku anda, läksin ja sulgesin demonstratiivselt teised masinad. Ei midagi.
Kirjutasin registreerimislehele arvutikasutaja lõpuaja ära ja homse kuupäeva ka kohe otsa. Ikka ei midagi.
Panin siis värsked ajalehed sahtlisse ära, sättisin riiulis ajakirjad otseks, lülitasin laenutusosakonnas arvuti välja ja mõtlesin, et ei tea, kas oleks liiga nõme mõned tuled ära kustutada. Leidsin, et oleks küll.
Otsustasin üleriided selga ajada ja kui ta seepeale ka ei taipa ära minna, siis tuleb ikka otse välja ütelda, et koju tahaks.
Tagatoas vaatasin, et Eha ei peagi veel minekuplaani. Ladusin talle siis ette, mis ma kõik juba teinud olen ning et mina kavatsen nüüd ära minna, aga et arvuti taga istub üks neiu, kes ei kavatse.
Ehal läks nägu nalja täis ja siis muidugi koitis lõpuks mulle ka - miks ta peakski, kui raamatukogu on seitsmeni avatud!

Juba aastaid oleme teisipäeviti ja kolmapäeviti kaks tundi kauem lahti, aga ikka kipub ununema.
Eelmisel nädalal sain ise ka üllatuse osaliseks, kui õhtul laenutama minnes oli arvuti tumm. Eks Sirje oli ta viksilt kinni pannud :)
Nii et mõned asjad lähevad uuel aastal ikka vanas vaimus.

Inge