Aruandluse tarbeks on meil kohustus üles tähendada kõik külastajad, kes raamatukogu uksest sisse astuvad.
Eile hommikul, puhkuse esimesel päeval, sisenes meie koduuksest laste sõbranna, mispeale ma kohe rüperaali järele ringi vaatama asusin, et registreerida lapslugeja külastus. Kole.
Varemalt on mul juhtunud, et kui pereliikmed on kodus küsinud midagi, millele ma vastust ei tea, vaid olen pidanud otsima, olen seejärel tahtnud automaatselt päringut kirja panna. Ning eks ole professionaalne kretinism ilmselt seegi, et enamasti on raske vastata lihtsalt "Ma ei tea", ikka haarab käsi raamatu järele või guugeldan, et vastust leida.
Niiviisi vist näebki välja suutmatus töö ja eraelu lahus hoida.
Inge
Alice Walker “The Color Purple”
2 päeva tagasi
Hm!
VastaKustutatäitsa hea mõte: saarlased võiksidki suve jooksul omad külalised üles tähendada, siis hea pärast kokku arvestada :)
Ma praegu küll ei tea, palju neid käinud on... sel nädalal juba 4 ja homme tulevad jälle 4.
Et sa ka varem selle peale ei tulnud!
Järgmisel aastal on jälle suvi :)
VastaKustutaInge