Ja olgugi et alles eelmisel aastal sai samas kandis kirjandusklubiga ringi sõidetud, ei maksa kunagi "Ah, ma olen seal juba käinud!"-suhtumisega nina püsti ajada. Alati on midagi uut avastada, alati on midagi teistmoodi.
Näiteks ei märganud ma aasta eest, kui kena link ja lukuauk on Metsküla kiriku uksel.
Eelmisel aastal ei kuulanud me ettekandeid rootsi kirjandusest.
Ega võtnud kehakinnitust Allika Villas.
Täna võtsime ja saime lisaks maitsvale toidule nautida ilusaid vaateid merele ja metsale.
Esimest korda käisin Leisi koolimajas, mis on nii ilushelgeks vuntsitud ja kus on kümme udupeent puutetundlikku tahvlit, millest ühte härra direktor meile lahkelt tutvustas.
Ja kogu selle ilu peale ei märganud ma teha mitte ühtegi fotot!
Eelmisel aastal uudistasime Angla Tuulikumäel valmivat pärandkultuurikeskust üksnes väljast, täna ratsutasime Alver Saguri kannul mööda maja ja nägime palju põnevat.
Ei saa jätta lisamata pilti mõnus-mõnusast dolomiidist, mida silitaks ja patsutaks ühtelugu - nii meeldiv on ta käe all!
Pärsama raamatukogus käisime. Minu jaoks jällegi esimene kord.
Huvitava päeva lõpetuseks nägime Marliniga tee peal vaskussi. Ja hoolimata oma tohutust ussihirmust karjatas Marlin ta metsa, autodest eemale. Nii kena temast.
Nii et sedakorda siis hoopis niisugune käik.
Inge
See vaskuss oli üks eriliselt uimane tüüp ja pealegi on ta ju jalgadeta sisalik, ega ma nii hullusti ei karjunud ka, trampisin ta selja taga jalgu, lihtsalt. Rästiku puhul ma selleks julgust jätkunud poleks.
VastaKustutaSiis peab paika ütlus "kõik on mõtlemises kinni"! Kuna Sa tead, et vaskuss on sisalik, siis polnud ta nii hirmus, kuigi nägi välja nagu tavaline sakkideta rästik :)
VastaKustutaInge