reede, 22. oktoober 2010

Elna


Kui inimene on töötanud ühes raamatukogus peaaegu viiskümmend kolm aastat, siis on see niivõrd võimas, et tema pensionile siirdudes tunduvad kõik sõnad nii pisikesed ja lõpuks ei oskagi enam midagi ütelda.
Tehku seda siis lapsed. Nemad õnneks oskavad.


Elna vääriks muidugi pikka-pikka postitust, sest poolde sajandisse mahub ju nii palju. Kui paljusid lapsi on ta innustanud lugema, kui palju üritusi korraldanud, kui hea töökaaslane on ta olnud! Aga eks teod räägi enda eest ise ja need teod saavad kirja raamatukogu lasteosakonna kroonikasse, mida ta usinasti koostab ning mis ei lase tal täiskohaga koduseks pensionäriks hakata.


Inge

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar