Muu toreda hulgas tuli seks puhuks igal maakonnal ette valmistada agitkava teemal "Kuidas propageerida Eesti väärtkirjandust?" ning see siis laagris ette kanda. Ütleme ausalt, tagasihoidlikele raamatukoguhoidjatele on see paras õudusunenägu, aga meite Eha lahendas olukorra kavalalt - luuletas kena pika loo, mida on hää paberilt maha lugeda, ei pea kartma, et lavakramp pea tühjaks pühib. Pika pinnimise peale lubas Eha oma suure töö ka siin avaldada, teen seda kohe, enne kui ümber mõtleb.
Lugulaul
Eesti väärtkirjandusest
Eha Trumm
„Seitsmes rahukevad“ – seda
mäletate te ju kõik?
Väärt lugemist meil toodab Viivi
Luik.
Täna „Varjuteatrit“ soovitada
julgen,
seal
teekond Igavesse Linna pikkamööda kulgeb.
Leegionäridest on kirjutanud
Aleksejev, Tiit.
„Kindlas linnas“ kajamas on
ristirüütli hüüd.
Seal armastus, lahingud ja suured
intriigid,
kokku see annabki põneva
mosaiigi.
Hvostov on kirjutanud „Sillamäe
passiooni“,
kuid toob seal esile ka terve Eesti
jooni.
Et tekst on kirja pandud
huvitavas stiilis,
siis
raamat nõutud kogu meie riigis.
Suur lemmik kõigile on Hargla,
Indrek,
kes palju edetabelite tipus
ringleb.
Ta raamatuis põnevust, õudust ja
ajaloo hõngu,
apteeker
lahti harutab kõik keerukad võrgud.
Küll mõnel inimesel huvitavad
eluteed,
nüüd sellest sündinud on
mälestused ja esseed.
Kui Hellar Grabbil südame peal
isamaale retked,
siis
Aare Pilvel „Ramadaan“, Itaaliast seal kirjas hetked.
Väärt sari ilmub meil, see „Eesti
mõttelugu“,
nüüd retsensioonidele sealgi oma
kogu.
Paul-Eerik Rummo, luuletaja ja
poliitik,
on
lisaks veel ka asjatundlik kriitik.
Kaks Toomast laureaadi tiitli
nimel võistles …
Neist Raudam annab ülevaate
sõprusest kui mõistest,
Vint aga räägib meile kunstnikust
ja elust,
kuid kajastab
sealjuures ka igapäeva melu.
Üks mees, kes näppudele tihti
annab valu,
on „Paradiisi“ autor Tõnu
Õnnepalu.
Uus raamat aga sisaldab esseesid,
see
laureaadiks sai, mis tõstab väärtust veelgi.
On tõlkijaid, kes lugusid on
paberile kandnud,
ja kapital on neile tunnustuse
andnud.
Eestlusest ja jõust traktaat on
Indrek Koffilt,
Kangro Maarja
teema solidaarsused ja ahvid.
Ei saa ka näitekirjandusest mööda
minna,
nii Kivirähk meid viibki suurde
linna.
Ta näidendis on tegelaseks
teatrimaja,
mis sünni juures kuulsaid
arhitekte vajas.
Kõik me teame nime Kruusvall,
Jaan,
maaelust lugeda ta näidendites
saab.
Tuntud tegija veel lisaks Vadi,
Urmas,
kes
näidendeid on kirjutama kärmas.
Tähtis see, et lapsed loeksid,
seda kõik me teame,
ka lastekirjandust me hästi tundma
peame.
Üks laste lemmikautor praegu
Kass, Kristiina,
kes Nöbininaga
meid nõiaellu tahab viia.
Tobias ja sõbrad käivad koolis,
klass on II B,
jõutakse seal teha palju, on
põnev elu see.
Kahest linnalapsest räägib raamat
„Õrnad kõrvad“,
kuid
iselaadi haigus neil, mis lisab ellu pisut tõrva.
Ilmar Tomuskil on tegelane Volli,
kes peres täitmas vigurvända
rolli.
Mis siis, et alles üsna väike
mees,
tal
alati on tuhatkond ideed.
Milline üks luule olema küll
peab?
Ehk noorem põlvkond luuletajaid
vastust teab.
Nad kokku seadnud kogumiku „Kius
olla julge“,
te seda
kiituslaulu lugema nüüd tulge.
Üks autor hää on Jõerüüt, Jaak,
kes tuntud kirjanik ja diplomaat.
Tal raamat „Armastuse laiad,
kõrged hooned“,
seal
luule mõtlik, tõsine ja noobel.
On luuleraamat „Torn“, sel autor
Mihkelsoni Ene,
on Traadil oma kogu – see „Tule
rüütamine“.
Hääd meistrid mõlemad, me seda
teame,
ja
sellepärast nende loomingut ka soovitama seame.
Tunnustatud sai veel raamat
„Tühhja“ Kalju Kruusalt,
kes tõlkida ka jaapanlaste
keelest suudab.
Meil mainimata jäänud Jürgen
Rooste,
ta „Laulurästik“
sügav, tõsine ja moodne.
Eks huvitavat ilmub oi-oi kui
rohkelt,
ka kodudes ehk kuulda vaimustuse
ohked.
Meilt täna kaasa oled saanud omad
soovid,
nüüd otsuse teed ise,
mida lugeda sa proovid.
Uhke, kas pole! Anne Leesla Muhu Hellamaa raamatukogust toetas etteastet proosavormis ja kahepeale esinesid nad Saaremaa suisa 5. kohale. Aga vahvad olid kõik kavad, kiitis Eha. Täitsa usun.
Inge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar